Põltsamaa jõgi on 136 kilomeetri pikkune veetee, mis saab alguse Pandivere kõrgustiku edelaserva allikatest ja suubub Pedja jõkke. Jõgi kuulub Ida‑Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda ning selle valgla ulatub 1297 ruutkilomeetrini. Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab läbi nelja maakonna, muutes selle kulgemise maastikuliselt mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks. Jõe ülemjooks paikneb Lääne‑Virumaal, kus jõgi voolab põllustatud ja tihedama asustusega aladel. Ülemjooksu eri lõigud kannavad kohalikes külades erinevaid nimesid, nagu Vao oja, Kiltsi oja, Vorsti jõgi, Ao jõgi ja Piibe jõgi. Aos asuvad kaks paisu, millest üks on kujundatud kärestikuks ja teisel on kalapääs. Ülemjooksul suubuvad jõkke Ilmandu oja ja Nõmme jõgi. Keskjooksu ülemine osa kulgeb Jõgevamaa ja Järvamaa piiril, kus jõgi läbib soiseid ja metsaseid alasid. Piibest kuni Jõekülani voolab Põltsamaa jõgi läbi Endla soostiku suurte rabade ja soode vahel. Sealt edasi kuni Rutikvereni domineerivad maastikus madalsood, kuusikud ja soostunud niidud. Aeglase vooluga ja looklevat lõiku Piibest allpool tunti 19. sajandil nimega Mõhkjõgi. Nava soosaare juures hargneb jõgi kaheks. Parempoolne haru, Vanajõgi ehk Vana‑Vorsti jõgi, on looduslik ja süvendamata, säilitades ürgse ilme. Sinna suubuvad Preedi ja Oostriku jõgi. Vasakpoolne haru on osaliselt inimtekkeline ja algab Nava jõest, mis viib Endla järvele. 19. sajandi lõpus rajati Endla järve veetaseme alandamiseks Räägu kanal, kuid töö ebaõnnestus ja veetase langes vaid 30 sentimeetrit. 1950. aastate süvendustööd langetasid veetaseme sedavõrd, et enamik Endla järvest ja kogu Sinijärv kadus. Hilisemate paisude rajamisega taastati järved ning vool suunati taas Vanajõe kaudu. Jõekülast Rutikvereni muutub Põltsamaa jõgi laiemaks ja kiirevoolulisemaks. Rutikverest Kamarini kulgeb jõgi põllumajanduspiirkondades, kus asuvad mitmed paisud ja kalapääsud. Põltsamaa linna juures oli kunagi kaks jõeharu, kuid paekivi kaevandamise tõttu kadus üks haru ajapikku. Linnas on mitmeid jõesaarte, nagu Naistesaar, Saunasaar, Roosisaar ja Kirikla saar. Alamjooksul, Viljandi maakonnas, voolab jõgi läbi metsade ja rabade. 18. sajandi lõpus rajati Rõikale ja Meleskisse peegli‑ ja klaasivabrikud, mille tarbeks jõge süvendati ja laiendati. 19. sajandi keskel puhastati jõgi kividest ja kändudest ning Tartust hakkas Rõika‑Meleski vabrikuni sõitma aurulaev Karl. 1920. aastatel loeti jõe alamjooks laevatatavaks veeteeks. Põltsamaa jõgi on liigirikas ja seal leidub mitmeid kalaliike, nagu haug, särg, lepamaim, jõeforell, säinas, luts ja ahven. Aastate jooksul on jõest leitud ka roosärge, teibaid, turba, linaskit, latikat, angerjat ja tõugjat. Paisude rajamine on mõjutanud kalade rännet, kuid tänaseks on kõik paisud saanud kalapääsud või ümber kujundatud kärestikeks. Jõgi on olnud periooditi vähirikas, kuid katk on populatsiooni korduvalt laastanud.
Uuesilla parklas saab paadid vette lasta – paras koht rahulikuks kahepäevaseks matkaks. Kes tahab korralikult aerutada, võib sellest teha ka hommikust õhtuni kestva matka. Tammemäe laagriplatsil saab vastavalt soovile ööbida või puhata. Laagriplatsil on katusealune ja lõkkekoht; telgi saab ilusti üles panna, kuid puid ja kemmergut seal ei ole. Sõitu alustades on abiks vool, kuid seda kauaks ei jagu ja tuleb ise aerutada. Kärestikke ega kiiret voolu seal ei leia. Mõned puud võivad ette jääda, kuid enamasti on lõigud Põltsamaa maratoniks puhastatud ja igalt poolt saab ilusti mööda.Kirikumäe laagriplatsis on hea koht , kus paadid välja tuua ja matk lõpetada.
