Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. See saab alguse Pandivere kõrgustikult Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni kannab jõgi nime Avanduse jõgi ning alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni tuntakse seda ka Pede jõena (varasemalt Paala jõgi). Jõe suurim laius enne Emajõkke suubumist on umbes 55 meetrit. Pedja pikkus on 125 km ja valgla 2688 km². Jõe ääres asuvad Jõgeva linn, Jõgeva alevik ja Puurmani alevik ning suuremad lisajõed on Põltsamaa, Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi. Ajalugu: Pedja jõge (Pettige) on piirina mainitud juba 1408. aasta läänistuskirjas. Aastail 1843–1844 puhastati jõe alamjooks kuni Põltsamaa jõeni ning Tartust hakkas Rõika‑Meleski peeglivabrikuni liikuma aurulaev Karl. Aastatel 1923–1924 loeti jõe alamjooks laevatatavaks veeteeks. Ülemjooksu Jõgeva piirkonda peeti parvetatavaks veeteeks, kuigi see sobis puidu parvetamiseks vaid ajutiselt. Märkus: Tekstis kasutatud faktid põhinevad avalikul teabel, sh Vikipeedial.
Senine kogemus on Puurmannist kuni Emajõeni kulgeval lõigul. Puurmannist saab teha lühema, umbes 9 km pikkuse matka Pedja lõkkekohani. Kallastel on karjamaad ja heal päeval võib kohata suurt veiste karja, kes sind kaldalt uudistavad ja vahel ka veidi kaasa jooksevad. Pedja lõkkekohast edasi tuleb juba tõsisemalt läbi mõelda, kas soovid jätkata. Sealt algab korralik seiklus ja palju aerutamist. Suvisel ajal sisened justkui džunglisse. Umbes 2 km pärast asub Altmetsa lõkkekoht koos vahitorniga — väga mõnus koht telkimiseks. Kuid paate sealt enam välja ei saa enne, kui jõuad Emajõkke ja Palupõhja. Pedja lõkkekohast Palupõhja on kokku umbes 35 km aerutamist. Vool on suure osa teest vaikne ja lõpus kaob see peaaegu täielikult. Laagripaikade vahed on pikad. Esimene ametlik laagripaik pärast Altmetsat on Rasti laagripaik Pede jõel. (Peale Pedja ja Põltsamaa ühinemist kutsutakse seda lõiku Pede jõeks kuni Emajõkke suubumiseni.) Pede ja Emajõe ühinemine on omaette vaatamisväärsus — Emajõe heledam vesi kohtub Pede tumeda veega ja üleminek on selgelt näha. Rasti laagripaigani on Pedja lõkkekohast umbes 27 km. Kohe pärast Rastit, umbes 1,5 km kaugusel, asub ka Naela lõkkekoht. Ööbimiskohti leiab ka metsikult. Kui sõuda Põltsamaa suudmest umbes kilomeeter vastuvoolu, leiab legendaarse Londoni majakese — veematkajate seas tuntud ja armastatud paiga. Pedja lõkkekohast edasi kulgeb mõnda aega ka Kirna matkarada. Jõelt on seda kohati näha, kuid veelgi muljetavaldavamad on hiiglaslikud haavad, mis kaldal kõrguvad. Mõnes kohas on need ka jõkke langenud ja ühes kohas tuli paadid üle tõsta, sest suur haab oli risti üle jõe ja ümber ei olnud võimalik minna.
Vett peaks jaguma suvi otsa. Puurmanis saab autod rahvamaja juurde parkida ja Pedja telkimiskohal on ka parkla, kus saab paate välja võtta. Palupõhjas tuleb veidi uurida sealselt looduskoolilt, kas võib tõkkepuust läbi sõita ja paadid ära tuua.