Emajõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid, mis voolab Võrtsjärvest Peipsi järve ning pakub suurepäraseid võimalusi süstamatkadeks, kanuumatkadeks ja raftimatkadeks. Jõgi saab alguse Rannu‑Jõesuust ja suubub Peipsi järve Praagal, moodustades olulise osa Suur‑Emajõe veeteest. Emajõe suurimad lisajõed on Pedja, Elva, Amme, Laeva ja Ahja jõgi, mis loovad mitmekesise ja vaheldusrikka veematkade võrgustiku. Jõe pikkus on 101 km, laius 20–145 m ja sügavus kuni 11 m, mis teeb sellest sobiva nii rahulikuks kulgemiseks kui ka sportlikumaks süstamatkaks. Emajõgi voolab keskosas läbi Emajõe ürgoru, mis on üks Eesti kaunimaid loodusmaastikke ja populaarne kanuumatkade sihtkoht. Jõge ümbritsevad soised kaldad ja luhad, mis kevadise suurvee ajal üle ujutavad ning pakuvad matkajaile vaatemängulist loodust. Emajõgi on tuntud oma 102 luhaveekogu ja arvukate vanajõgede poolest, mis loovad ideaalse keskkonna avastamiseks raftimatkadel ja loodusretkedel. Suurvee ajal võib Emajõgi isegi tagurpidi voolata, mis on ainulaadne nähtus Eesti jõgede seas. Jõe mitmekesine iseloom teeb sellest ühe parima koha nii algajatele kui kogenud veematkajatele, pakkudes turvalisi ja elamusterohkeid marsruute. Ajalooliselt on Emajõge kutsutud “vete emaks”, mis rõhutab selle tähtsust Eesti veeteede, kultuuri ja tänapäevaste veematkade kujunemisel.
Emajõe Suursoo on üks põnev koht aerutamiseks, kuid kindlasti pole see kõige kergem paik, kuhu minna. Aerutama peab palju ja kuna voolu väga pole, tuleb ka üksjagu vaeva näha — vahet ei ole, kas sõidad allavoolu või vastuvoolu. Kaldad on enamasti pehmed ja soised, mistõttu on peatusi raske teha. Emajõel on päris palju RMK laagripaiku: kaks neist on laavud ja katusealusega, teised on lihtsalt grillrestid ja lõkkekohad, kuid vähemalt saab neil randuda. Minnes edasi Kalli jõele laagripaigad puuduvad ja kallastel pole kusagil olla. Kalli on samamoodi suur ja lai jõgi, kus vool praktiliselt puudub.
Hoiduge kallaste lähedusse ,et kihutavad kaatrid teid alla ei ajaks.